Üks visioonidest kuidas liita Tartumaa omavalitsusiTartu maakond on oma 2992,74-ruutkilomeetrise pindalaga Eesti viieteistkümne maakonna hulgas kuuendal kohal ning rahvaarvult 149 000 elanikuga kolmas. Omavalitsusi on siin aga pea sama palju kui rahvarohkeimal Harjumaal, kus elab üle 500 000 inimese.
On selge, et Tartumaal on liiga palju väikseid omavalitsusi, mille eelarve ei võimalda isegi koolikatust parandada ning kus lihtsalt pole piisavalt pädevaid inimesi. Mõistagi peaks toimivate omavalitsuste tulubaas olema suurem, nagu teame Lääne-Euroopast ja Põhjamaadest. Eestis on kõik vastupidi: omavalitsuste tulubaas kahaneb ja järjest enam loodetakse riigi rahakotile, riik aga jääb üha õhemaks.Kõigist nendest asjaoludest tingituna on omavalitsuste liitumine möödapääsmatu. Tuleb arvestada, et Eestis elab juba umbes 70 protsenti elanikest linnades, mitte nagu nn esimese Eesti Vabariigi ajal, kui enamik elas maal. Tänapäeval muutub nii suur maavaldade hulk liialt kulukaks ning pigem kohalikku arengut pidurdavaks.Olukord, kus valla eelarvest piisab vaid mõne ametniku palkamiseks ning puudub igasugune investeerimise ja vajalike teenuste pakkumise võime, on ebaõiglane sealsete elanike suhtes.Ühes omavalitsuses saavad kohalikud omavalitsuselt erinevaid sotsiaaltoetusi ning infrastruktuur on korras, teises aga ei suudeta oma elanikele midagi pakkuda.Et läbi viia haldusreformi, peab loomulikult arvestama erinevate tegurite ja näitajatega ning ennekõike kohalike elanikega, kuid praegu peaksid rohkem initsiatiivi näitama ka Tartu maavalitsus, Tartumaa Omavalitsuste Liit ja omavalitsused ise. Vastasel korral tehakse otsused pealinna võimukoridorides ilma nendeta. Praegu on välja käidud mitmeid huvitavaid ideid, kuidas võiks Eestis haldusreformi teha. Osa eksperte soovib omavalitsusi moodustada praeguste maakondade piires ja jätta alles umbes viis suuremat vabariikliku alluvusega linna. Teised toetavad praegust vabatahtlikku aeglases tempos liitumist, kolmandad sunniviisilist liitumist, kuid maakondadest väiksemate omavalitsuste teket. Kõigil variantidel on oma positiivsed ja ka negatiivsed küljed, aga tõde võib peituda kusagil keskel. Õige aeg reformiks on juba ammu möödas, kuid parem hilja kui mitte kunagi. Sellepärast peab olema julgust võtta viimaks ometi vastutus. Tuleb määrata tähtajad, läbiviimise eest vastutajad ning äratada unest mitmesugused asjaosalised, kes pole tahtnud või julgenud enne pidevaid valimisi selle tähtsa teemaga tegelda. Eestimaa vajab tugevaid omavalitsusi, mis oleksid väärilised partnerid riigile ja suudaksid täita neile seadustega pandud kohustusi.
0 kommentaarid:
Postitage kommentaar